Klaveritrio Semper Musica (Läti) toob Pärnu kuulajate ette särava kammermuusikakava.

Kontserdi algul kõlab üks Joseph Haydni kuulsamaid kammermuusikateoseid – klaveritrio G-duur, mille viimane osa on kirjutatud ungari stiilis. Haydn veetis suurema osa oma loomeperioodist Ungaris, kus ta kuulas sageli roma ja ungari rahvamuusikat. Haydn põimis oma teostesse sageli rahvuslikke elemente. See trio on selle kõige märkimisväärsem näide. Viimase osa efektsust rõhutavad eriti esimesed kaks õrna osa.

Edasi liigume 20. sajandisse. Arvo Pärdi „Mozart-Adagio“ on kirjutatud viiuldaja Oleg Kagani mälestuseks. Kagan armastas Mozarti muusikat väga. Pärt põimis oma sõbra mälestuse muusikasse, võttes aluseks ühe noore Mozarti klaverisonaatide kõige liigutavamatest osadest („Adagio“ sonaadist F-duur, K280). Mozarti stiil ja Pärdi tintinnabuli on siin tasakaalus – 18. ja 20. sajand saavad mõttes üheks.

Johannes Brahmsi klaveritriot C-moll, op. 101, peetakse õigustatult selle žanri 19. sajandi lõpus toimunud arengu tõeliseks tippteoseks. Brahms komponeeris oma viimase trio 1886. aasta suvel, oma võimete tipus, mil ta lõi hämmastava hulga teoseid, mille hulka kuulusid ka tšellosonaat, kaks viiulisonaati ja mitu laulu. Trio on olemuselt väga lühike, aga samas sisu poolest väga rikkalik.

Kontserdi lõpus tulevad ettekandele Brahmsi kolm kuulsat „Ungari tantsu“, mis on arranžeeritud klaveritriole.